Korduma kippuvad küsimused teleskoopide kohta: Lühike juhend astronoomia huvilistele

Esimese teleskoobi ostmine on põnev samm universumi saladuste avastamisel. Kuid lai optiliste süsteemide, parameetrite ja tarvikute valik tekitab algajates sageli küsimusi. Skyhuntersi eksperdid pani kokku vastused kõige populaarsematele küsimustele, et aidata teil teha teadlik valik.

1. Mis on teleskoobi kõige olulisem parameeter?

Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole teleskoobi tähtsaim omadus mitte suurendus, vaid ava ehk apertuur (peapeegli või objektiiviläätse läbimõõt).

Mida suurem on ava, seda rohkem valgust teleskoop kogub. See võimaldab näha tuhmimaid süvaostmose objekte (galaktikaid, udukogusid) ning pisemaid detaile Kuu ja planeetide pinnal.

2. Millist suurendust teleskoop pakub ja kuidas seda arvutada?

Teleskoobi suurendus ei ole fikseeritud — see sõltub kasutatavast okulaarist.

Suurendust saab arvutada lihtsa valemi abil:

Oluline: Teleskoobi maksimaalne kasulik suurendus on tavaliselt piiratud väärtusega $2 \times \text{ava mm-tes}$. Suurema suurenduse tagaajamine annab vaid häguse ja tumeda pildi.

3. Mis vahe on refraktoril, peegelteleskoobil ja katadiooptrilisel teleskoobil?

• Refraktorid (läätsteleskoobid): Suurepärased Kuu, planeetide ja kaksiktähtede vaatlemiseks. Need nõuavad vähe hooldust ning pakuvad kontrastset pilti.

• Reflektorid (peegelteleskoobid, nt Newtoni süsteem): Pakuvad suurimat ava parima hinnaga. Ideaalne valik süvakosmose (Deep-Sky) objektide uurimiseks.

• Katadiooptrilised (peegel-läätsteleskoobid): Kompaktsed ja universaalsed instrumendid, mida on mugav transportida ning kasutada astrofoto jaoks.

4. Mida valida lapsele või algajale?

Esimesteks sammudeks astronoomias sobib suurepäraselt refraktor läätse läbimõõduga 70–90 mm lihtsal asimutaalsel monteeringul. Seda on lihtne kokku panna, see ei vaja keerulist silumist ning võimaldab kohe vaadelda Kuu kraatreid, Saturni rõngaid ja Jupiteri kaaslasi.

5. Mida on võimalik amatöörteleskoobiga näha?

• Ava 70–90 mm: Kuu kraatrid ja mäed, Veenuse faasid, Jupiteri kaaslased, Saturni rõngad, heledad täheparved.

• Ava 100–150 mm: Jupiteri pilvevööndid, Cassini tühimik Saturni rõngastes, Orioni udukogu, Andromeda galaktika, kümned täheparved.

• Ava alates 200 mm: Mõnede galaktikate spiraalharude struktuur, üksikasjad udukogudes, peened detailid planeetide ketastel.

6. Kas automaatne otsingusüsteem (GoTo) on vajalik?

GoTo süsteem muudab objektide leidmise märgatavalt lihtsamaks: teleskoop leiab soovitud tähe või galaktika ise juhtpuldi või nutitelefoni käskluse peale. See on suurepärane lahendus neile, kes soovivad alustada vaatlusi kohe, raiskamata aega tähekaartide uurimisele.

7. Miks on pilt teleskoobis tagurpidi?

See on optiliste süsteemide loomulik omadus. Kosmose vaatlemisel ei ole mõistetel "üleval" ja "all" tähtsust, mistõttu tagurpidi pilt astronoomilisi vaatlusi ei sega. Kui soovite teleskoopi kasutada maapealsete objektide vaatlemiseks, piisab nurgaprisma (erecting prism) lisamisest.

Leidke oma ideaalne teleskoop Skyhuntersi e-poest!

Skyhuntersi e-poes on saadaval lai valik teleskoope maailma tipptootjatelt (Celestron, Sky-Watcher, Bresser, Meade jpt). Meie eksperdid aitavad hea meelega valida teie vajadustele ja eelarvele sobivaima mudeli.